:)

Väike haigusepisik on kallal, aga samas mul hea meel, sest mõtlesingi just väikese aja maha võtta koolisuhtes.
Nüüd kuis mul on aega, otsustasin siis lähemalt kirjeldada, mis siin Ameerikas täpsemalt toimub ning mida kõike erinevat siin ka on.
Esimene asi, mis mul pähe tuleb on see,et iga kolmas reklaam telekas on dieedi reklaam & ma ei liialda. Pealegist, need dieedid on super absurdsed; näiteks praegu leiutati drive-thru diet, kus siis löhed näiteks Taco Belli drive thru'sse tellima ning küsid dieedi menüüd ja siis sealt antakse sulle siis väherasvast ning kalorivaeset toitu. Absoluutne absurd, sest,et see on AMEERIKA, siin on rasv igalpool. Eile näiteks leidsin mina kodus kapist rasvavabad popkornid, ja kui need siis valmis tegin, avastasin ikka et nad on võiga koos. Rasvavaba või? No ausõna.
Teiseks, mida ma märganud olen, on see,et igalepoole pääsed sa autoga. Pangaautomaatidel on drivethru läbikäik, Walmardi poe külgedel on drive thru läbi käik, kui sul kotid rasked ja ei viitsi autoni ennast liigutada, siis annad oma kotid enamasti mitte just kõige usaldusväärsemale inimesele ning too siis annab sulle drive thrust läbi su kotid. Ja ei, siin on ülekaalukalt inimesi, kes teeb seda, enamusjaolt on nad kas ülekaalulised või vanurid. Walmardiga seoses, olen märganud, et seal on väga palju imelikke töötajaid. Nad on enamasti kas vaimuhaiged, invaliidid või ebanormaalselt ebastabiilsed. Aga siiski gotta love Walmart sest,et see on pood,mis alati aitab hädast välja, only kui tahad puuvilju osta.. Walmart lihtsalt EI oma puuvilja letti.. ning ma sain seda teada alles kolm päeva tagasi & mis ma siin olen olnud - 6 kuud?
Ma pole oma linna üldse kirjeldanud; elan Laconias, mis on superpisikene linnakene, aga samas suurem, kus mu teised sõbrannad elavad. Transporte siin ei liigu, bussidest ja trammidest võin ma ainult unistada. Kõik on kas jalutuskäigu kaugusel, või siis lihtsalt PEAD omama autot. Ja´noh seda viimast enamus kasutavadki, peale minu, kes on võimeline maha käima 3 miili jõusaalist ja tagasi. Minu linn on selline, mis päeval tundub jube ilus ja turvaline paik, aga õhtuti kui pimedaks läheb, tundub see koht nagu üks kõige kriminaalsemaid pleisse üldse. Mu hostema ei luba õhtuti jõusaalist tagasi jalutada, kuna siin on igast väga võikaid tegusid juhtunud, ja kui ausalt öeldes, väga ei kutsu see tagasijalutamine väga ka, kuna imekombel igasugused kahtlased isikud liiguvad sulle vastu ja vahepeal isegi väga lähedal sinu seljataga. & mis on kõige imelikum, autod liiguvad siin koguaeg, aga keegi ei teeks midagi, kui äkitselt saaksid nuga. Ükspäev jalutasime Deedee ja mina tagasi nign seal on üks tänav, kus pole tänavavalgustust ja see on just downtownist väljaspool & siis seal oli kamp meesterahvaid mingi maja ees ja loomulikult ei puudunud ilusad kommentaarid nagu : hey ladies, come here, want to join us? wanna have a cigarette with us? no tänan ei. Ka ameerikas leidub selliseid retardante.

Inimestes ma veel pettunud ei ole, nad on ikka väga avameelsed ning lõbusad ja omavad oma arvamust ning on super sõbralikud. Nagu näiteks, kui Gunstockis käisin, täiesti suvakad lumelauatüübid tulevad sinuga rääkima ja küsivad kust ma pärit olen, kuna nad kuulsid mind selinaga rääkimas ja mul oli selline kahtlane aktsent vms. No teretore, Eestis võid ainult unistada, et tutvud niisama kellegiga lambist. Ainult kui oled täis & kuskil peol, kus tead 100 inimest peale ühe.

Siiamaani olen olnud oma perega rahul. Mu hostfamily on üks parimaid peresid üldse & tundun et olengi üks õnnelikumaid vahetusõpilasi. Missest,et pean igapäev kell 6 ülesse ärkama,et kell 7 koolibussile jõuda. Missest,et vahepeal kool viskab nii kopa ette,et lihtsalt tahaks virutada jalaga neile kõikidele näkku ( see,et lebo lasta, on vale! sa ei pea NII palju pingutama, kui teised, kuid siiski, pead MIDAGI tegema, and it sux, especially kui sul siia tulles oli mõtteis,et ohh 1 aasta lebo. Ei, töö-töö-töö. ) Missest,et kool on ebanormaalselt vegetaarlase usku, ning lõunaks võid süüa ainult seda, mis ei sisalda, muna, liha ega gelatiini. Missest,et vahepeal see vietnaamlasest Quan suudab sul närvid nii läbi süüa, et tahaks osta talle kohe lennupiletid ning tagasi saata. Ükskõik, mis päevas ka ei toimu, tunnen alati end juba koduselt siin ( missiis,et mu maja meenutab nagu suurt lossi & hotelli ), ma armastan oma tuba, ma armastan oma voodit, ma armastan minu sõpru ( ka eesti omi pole unustanud ) ning ma armastan oma vahel väga keerulist elu. Ja mu ema-isa on super. Ja ka kõik mu hostõed ja vennad.

Speaking of Quan. Kunagi ammu kirjutasin, et too kutsus mind honeyks ja mõtles, et ma ta mingi girlfriend või midagi. Ühesõnaga see on nüüd kustunud, aga väga imelik on ta ikkagi. Ütleme nii,et I've never seen such a weird person before.
Ta magab igalpool & sellega ma mõtlen, et IGALPOOL. Ja tema ütleb selle kohta,et '' no I have dust in my eyes, I need to close them for a second '' Ja sekundist saab kuradi tundaega. :D Pluss tal on jube aktsent, JUBE. Näiteks Sauce [sooss] tema hääldab SOX. No mis kuradi SOX. Sõime spaghette ükspäev ja siis Quan karjub ülelaua, where's SOX, SOX !?!?!?!? No mis kuradi SOX :D
Quan on arvatavasti üks inimesi, kes tuleb ükspäev kooli püstoliga ning teeb koolitulistamise, kuna tal on mingi obsession relvade vastu. Seega igapäev on nagu challenge meile. :D:D

FACEBOOOOK! Ütleme nii,et olen ka juba facebookhoe'ks saanud. Ameerikas on see ikka üks suuremaid suhtlusportaale ning minu kool on sellest obsessed. Läbi feissbuuki saad inimese elust teada rohkem, kui arvata oskad ning sõna 'stalkimine' pole meie koolirahvale väga võõras.

Ühesõnaga, ma arvannn, et sai natukenegi midagigi kirjutatud, ma ootan ikka küsimusi, ning olen alati võimeline vastama ning üritan veidikene tihedamalt kirjutada ( missest, et ma üten seda peaaegu igas postituses AGA KUNAGI EI TÄIDA - shame on me )
aga jahh, elagu Ameeeeerika ja selle omad imelikud küljed aga samas nii huvitavad ja head küljed!

CIAO XO XO